Külli ajaveeb

Viies kuni seitsmes nädal

2008-12-27T06:13:00.000-08:00

Palju on räägitud Web 2.0 võimalustest ja sotsiaalsetest järjehoidjatest. Tahtsin nendega enam tutvust teha, et teada saada uusi ja huvitavid võimalusi õppimiseks ja õpetamiseks. Tundide andmise kõrvalt ei jaksa kõigega kursis olla ja ei taha igasugustele otsimistele internetist aega raisata. Niigi läheb arvuti taga tööd tehes palju aega. Arvutiajakirjadest saab samuti uudiseid loetud.

Olen väga ammu oma koolid lõpetanud. Meie ajal kirjutati ainult kirjandeid, esse kirjutamisega kokku puutunud ei ole. Olen olnud arusaamisel et eks see üks kirjand ole. Nüüd aga otsisin internetist, mida see endast siis kujutab ja mis vahe on kirjandil ja essel. Tuli välja, et Pärnu Kutsehariduskeskuse õpetaja Monika Limberg on teinud õpiobjekti essee kirjutamise kohta. Tutvusin sellega ja arvasin et täiskasvanud õpilastele on seda samuti vaja, õpetajad nõuvad esseede kirjutamist, aga keegi sellest midagi ei räägi. Nooremad teavad, aga vanematel ei ole olnud vaja neid kirjutada. Seepeale leidsin et ei olda kursis ka uuendustega eesti keeles. Keegi võiks koostada õpiobjekti uuenduste kohta. Meie ajal oli pealkirja lõppu punkti panemata jätmine viga, praegu vist vastupidi.

Mida kasulikku?

Tänu töövahendite ülevaate lehele sain palju targemaks. Teadsin sealt nii mõndagi, aga teada sain palju uut ja huvitavat. Nüüd tean mida kujutab endast RSS ja küllap hakkan seda kasutama. Leidsin, et sotsiaalne järjehoidja on vajalik, igal pool interneti olemasolul lemmiklehtede kasutamise võimalus. Samuti sain teada uusi piltide ja videode üleslaadimise kohti. Loodan, et tööjuhendeid võib kasutada edaspidi õpetamisel (või kuidas?). Suhtluskeskkondadega olin kursis, aga meie kursusele kasutatuga mitte. See oli päris huvitav kogemus. Varje blogis väga huvitavaid ja asjalikke materjale. Agregaatoritega puutusin esmakordselt kokku. Need on huvitavad ja arvan, et midagi tekitan endale lähiajal.

Kas lootused täitunud?

Kursus täitis minu lootused, nüüd oleks aeg hakata teadmisi rakendama. Huvitavaid keskkondi mida teada sain, on palju, nüüd tuleks konkreetne välja otsida, endale selgeks teha ja õpetajatele ja õpilastele tutvustada. Arvatavasti teen õpetajatele koolitusest lühiülevaate. Pean kiirustama, sest floristika eriala õpilastel on vaja pildistada oma töid ja need internetti üles panna. Enne on vaja pilditöötlust õpetada.

Kogemused on head, nädalaga jõudis enam vähem asjadega ennast kurssi viia. Kahjuks on nädala koormused erinevad ja haigused ei küsi tulles. Seepärast hilinemised tööde tegemisel. Esiteks ei ole mulle kunagi meeldinud kirjandeid kirjutada, teiseks mõtlen ka õpetajatele kes peavad neid lugema. Mulle meeldib kui asi on konkreetne ja lühike.

Mis probleemiks? Paistab et ühise aja leidmine kõigi kursuslaste jaoks on probleem. Vist ei tasu aega küsidagi, panna konkreetne aeg. Seejuures kursuse läbimiseks kohustuslikuks teha, küllap siis kuidagi saab. Kellel esimesel korral ei õnnestunud, siis mingi teine aeg veel välja pakkuda.

Mida teisiti?

Kursuse ülesehitusega jäin rahule. Ise ilmselt nii avalikult siiki õpetama ei hakka, õpilased ei ole selleks valmis. Ise hakkan juba harjuma.

Täiskasvanute hindamine on tõesti probleem. Kõik me saame asjadest erinevalt aru ja tähtsustame erinevaid asju. Ühele on hinne tähtis, teisele teadmised. Tuleks vast arvestada arengut.

Kui nüüd lähtuda eelnevalt essee õpiobjektist, siis päris esseks vist ikka ei läinud.

Tänan õpetajaid ja kursusest osalejaid uute teadmiste jagamise eest! Head vana- aasta lõppu!

Neljas nädal

2008-11-30T09:50:00.000-08:00

Pedagoogid ei ole harjunud veel kasutama arvutit ja õpikeskkondi. Moodle keskkonnaga hakkatakse tasapisi harjuma. Esialgu kasutatakse seda küll rohkem materjalide üles laadimiseks. Õpilased küsivad õpetajatelt materjale. Tuleb koolitada õpetajaid, muutma neid avatumaks. Õpilased on seda niigi.

27. ja 28. novembril toimus Luual seminaril kvaliteet ja kvantiteet e-õppes. Ettekanded olid huvitavad ja panid mõtlema.

Kolmas nädal

2008-11-22T10:51:00.000-08:00

Õpikeskkonnad sotsiaalsetes võrgustikes või sotsiaalsed võrgustikud personaalsetes õpikeskkondades?

Õpikeskkonad võivad olla küll sotsiaalsetes võrgustikes, olen isegi katsetanud õpilastega. Tegime Wiki lehti, osad toimivad praegugi edasi, mis sest et kool ammu läbi. Loen loomulikuks et luues personaalset õpikeskkonda peab ikkagi ühinema mõningate võrgustikega. Internetist võib leida väga huvitavaid blogisid. Minu huvi on ikka igasuguse õpetamise vastu, küll matemaatika, arvutiõpetuse, klassiõpetajate, käsitööõpetajate. Varje blogist võib leida igasugu huvitavat.

Mis juhtub siis, kui töötame grupis?

Gruppide tööks on sotsiaalsed võrgustikud väga head. Küsimus ainult kuidas seda koostööd tehakse. Kui mingi hindeline töö ja tööjaotust ei ole tehtud (wikis), siis võib juhtuda et üks või mõned teevad kogu töö ja teised võtavad ainult hindeid vastu. Muidugi kirjutamise ajalugu vaadates saab kõiki hindeid panna. Grupitöödes on alustajaid palju aga lõpuks jääb käputäis alles. Kui on mingi eriala võrgustikud siis on ka sama asi. Kujunevad välja teatud inimesed kes pidevalt kirjutavad ja täiendavad lehti. Grupitöödes saab alati midagi uut ja huvitavat teada, sellelgi kursusel võid unustada ennast arvuti taha lugema.

Kuidas hallata infovooge ja info liikumist?

Infovoogude haldamisest ei teadnud ma suurt midagi. Kasutan Mozilla Firefoxi ja Google Chrome. Infovoogude haldamise pean tõsiselt ette võtma, mulle meeldib, siis ei peaks arvutit kaasas vedama.

Teine nädal

2008-11-13T09:30:00.000-08:00

Lisaks internetile, loen ka mõnikord ajalehti, tavaliselt ikka vanu. Alles eile lugesin 30. oktoobri 2008 Eest Ekspressi. Kuna meie sellel kursusel tuli teha blogi ja räägitakse ka sotsiaalsetest võrgustikest, siis lugesin artikli läbi. Lugege keda huvitab. Nüüd siis tegelikult teise nädalal loetust. Arvan, et pean ikka teist korda veel läbi lugema. Miks me räägime personaalsetest õpikeskkondadest? Sellepärast, et:

tahetakse õppijaid suunata ise oma õpitegevust juhtima;
püütakse õpetada probleeme lahendama;
odavad, piisab internetiga arvutist;
saab valida ise sobivaid töövahendeid, neid kohandada;
alati ja igavesti kättesaadavad interneti olemasolul;
avalikud ja läbipaistvad. Kindlasti on põhjuseid veel. Mulle tegelikult see läbipaistvus ja avalikkus eriti ei meeldi.

Erinevad lähenemised personaalsetesse õpikeskkondadesse:

hajutatud,
hajutamata struktuuriga.

Enesejuhitavuse olulisus?

Personaalsed õpikeskkonnad

2008-11-06T10:51:00.000-08:00

Alanud on uus koolitus, aru ei ole veel millestki saanud. Kursus pakkus huvi, peale Wiki ei ole suurt midagi kasutanud. Vahepeal püüdsin ka ajaveebi kasutada, aga see oli väga lühiajaline. Töötan Hiiumaal Suuremõisa Tehnikumi haridustehnoloogina, annan matemaatika ja arvutiõpetuse tunde. Ootame kooli nime muutust, selleks saab Hiiumaa Ametikooli.

Personaalsete õpikeskkondade koolitus

2008-10-31T01:01:00.000-07:00

Polegi ammu mingit koolitust ise läbinud, muudkui õpeta teisi. Olen õpetanud küll dokuwiki tegemist.

ESF Exceli koolitus

2008-10-26T12:04:00.000-07:00

27. oktoobril lõpeb järjekordne Exceli koolitus.

ESF arvutikursus

2007-11-24T06:54:00.000-08:00

14. ,15., 20.ja 21 novembril oli Suuremõisa Tehnikumis arvutikoolitus.

E-õppepäev

2007-10-17T09:22:00.001-07:00

17. oktoober 2007 Suuremõisa Tehnikumi arvutiklassis

e-kursus

2007-10-15T05:37:00.000-07:00

Reedel 6. oktoobril 2007 kogunesid Tuuru majja Suuremõisa Tehnikumi e- kursusel osalejad. Toimus videoloeng, mandrile õppima sõites oleks see koolitus väga kalliks läinud.